Nagu kaks tilka vett

Kõigepealt on välja pakkuda video Hansabank Xdreami 2009 aasta öiselt etapilt. Antud etapil tuli ühe lisaülesandena alla hüpata Türi paisjärve vettehüppetornist. Videos sooritab efektselt hüpet A rajal 26 koha peal lõpetanud võistkonna Ohu piiril liider ja peanavigaator Jürgen Einpaul.
Allpool on screenshotid legendaarse telesaate Mr. Bean episoodist, kus Rowan Atkinsoni kehastatud Mr. Beani nimeline karakter teostab vettehüpet kohaliku veekeskuse hüppetornist.
Video eest tänud SK Xdream tublidele operaatoritele, pildid leidsin google-i pildiotsingu abil.

Kas see ongi paradiis!?

Virolaiset naiset vauhdissa! Selline teadaanne tähistas meie jõudmist Lapimaale. Lugesin seda ajalehest Lounais Lappi hommikusöögil Tornio ABC bensukas. Ilmselgelt on Eesti naistel kiirus peal. Kuidas nad seda kiirust kontrollivad? Kuidas nad pidurdavad? Kuidas kiirendavad? Seda ma ei tea! Kuulutuse juures oli ka telefoninumber - 0700-399 177. Tõenäoliselt tuleb esimese nulli asemel Eestist helistades valida Soome suunakood +358. Kel huvi, helistage!

Lapimaale oli asja, sest veetsin äsja 8 päeva Olosel suusatades. Läksin sinna ainult ühe eesmärgiga - koguda palju suusakilomeetreid. Ja ainult seda ma tegingi! Jooksjana võtsin küll kaasa ka jooksutossud, aga sihtotstarbeliselt kasutasin neid täpselt 21 minutit.

Vaade Sammaltunturilt. Algav laskumine on 2,7km pikk ja võtab umbes 5 minutit. Teispidi sõites meeldiv tõus!
See oli minu esimene reis nii kaugele põhja ja mis siin salata, pea oli mul täis kõikvõimalikke eelarvamusi. Lühidalt öeldes ootasin, et mind ootab ees kottpime paukuva pakasega nädal. Kaasa võtsin ainult külma ilma varustuse, ainult külma ilma määrded ja pealambi. Tegelikkuses oli õhutemperatuur enamuse nädalast mõne miinuskraadi juures ja päevavalgust jagus piisavalt, et õige planeerimise korral ka kõige pikemad trennid valges ära teha. Kui kohale jõudes oli päeva faktiliseks pikkuseks 2 tundi ja ära tulles 3,5 tundi, siis reaalsuses oli kohale jõudes valgust kümnest kolmeni ja ära tulles üheksast neljani. Rohkemat ma ei vajanud. Natuke üllatav oli temperatuuri kõikumine. Kui eelneva elu jooksul olen kokku puutunud reegliga, et mida kõrgemale lähed, seda külmemaks läheb. Mingi rusikareegel on vist 1 kraad iga 100m kohta. Lapimaal on vastupidi. All mägede vahelistel soodel on enamasti ca 10 kraadi külmem kui üleval mäe otsas.

Puutumata rajalõik Olose ülemiselt ringilt.
Treeningplaani olin omal teinud väga monotoonse. Iga päeva peale oli kirjutatud üks asi - 3-5 tundi suusatamist rahulikus tempos. Teistest trennidest meeldejäävaimad olid kolm treeningut.
Esimene neist oli kohe esimene pikem sõit. Võtsin missiooniks kõik kohalikud rajad läbi sõita. Mingil hetkel võtsin suuna Pallase suusakeskuse peale. Kuskil 10km enne Pallast lõppes aga suusarada ära ja edasi tuli liikuda mööda kinni tuisanud mootorkelgujälge. Pallasele jõudsin ca kell 14. Päikese loojangust oli tund möödas ja valgust jagus umbes tunni jagu. Üllatusena sain teada, et loodetud Pallas-Olos suusarada pole sisse aetud. Kuna tuldud teed pidi oli Olosele 40km, siis valisin uue kinni tuisanud kelgujälje ja forsseerisin paaritõukeid paksus lumes 15km kuni valgustatud suusarajani. Oli hämar, oli hirmus ja ma olin Olosele jõudes väga väsinud. Positiivse noodina trenni juures nägin hämaras metsas kelgukoeri tegemas seda, milles nad kõige paremad on. Trenn kokku 5:36 ja 67km.

Lapin Kulta! Vaade Oloselt Ylläsele.
Teine meeleolukas treening oli minu mäesuusapäev. Varem kuulasin ma imestusega inimeste juttu, kes rääkisid mäesuusatamisest kui millegist väga väsitavast. Nüüd ma mõistan neid. Veetsin natuke alla viie tunni mäe peal ja jalad olid peale trenni tõesti väga väsinud. Võibolla oli asi selles, et ma ei kasutanud tõstukit vaid kõndisin mäest üles. Kokku jõudsin laskuda 15 korda ja tõusumeetreid kogusin 2300. Korralik tööpäev. Meeleolukas treening.

Sportlane lõunal! Selja taga on 7 tõusu Olostunturile.
Kirsiks tordi peal on minu lühikese elu pikim suusasõit, mis sobivalt lõpetas laagri. Üllatav oli aga tunne sõidu lõppedes. Ei olnud see väsimus mida ootasin või soovisin. Trenn kokku 5:51 ja 85,9km.
Laagrit kokku võttes tundub, et laager õnnestus täielikult. Olos jättis väga hea mulje. Minu jaoks olime seal väga sobival ajal, sest madalhooaja tõttu polnud radadel üldse inimesi ja mökki saime väga hea hinnaga. Suurim viga oli, et olin ainuke inimene, kes oli treeninglaagris. Ülejäänud neli inimest olid turistid. Väsitav kooslus minu jaoks. Õnneks pikk päev rajal väsitas mu piisavalt, et magasin ülejäänud tunnid suhteliselt mõnusasti.
Põhja-Soome elamus oli minu jaoks piisavalt positiivne, et tõenäoliselt võtan ta ka tulevatel aastatel kavva. Lisaks maalilisele loodusele ja headele treeningtingimustele oli kogu see värk ka väga odav. Olenevalt toitumisest ja auto ökonoomsusest on seal vabalt võimalik laager läbi viia ca 2000 krooniga (per kärss). Soovitan soojalt!
Laagrist jäi kontole 8 treeningut, kogupikkusega 435km ja aega kuluks neist 34 tundi ja 41 minutit. Suht toekas nädal, kas ka kasulik? Vähemalt oli tore!
Edasi tuleb kiiresti taastuda. Olen andnud lubaduse vastu pidada Sandri ja Markuse pakutavale tempole Winter Xdreamil. Teades, et nad kahekesi kompavad inimvõimete piire, siis saab raske olema. Kahtlemata tuleb väga raske võistlus. Kõhutunne ütleb, et suusatajate tund on lõpuks tulnud ja jooksjatele jääb seekord osalemisrõõm. Ets kae!

Muusikanõukogu!?

Kord tulid käsikäes iseseisvus ja satelliittelevisioon... Kasvueas inimene on jube vastuvõtlik. Kas see oli parim, millega mind mõjutati?

Lumeorgia

See, mis Tallinna rajoonis praegu toimub, on ilma liialdamata viimase saja aasta suurim lumeorgia. Kui veteranid tavatsevad ikka rääkida, et vanasti oli lumi üle pea ja pakane näpistas nii, et linnud kukkusid taevast alla, siis seekord on faktid noorte poolel. Täna purustati lumerekord Tallinnas. 62cm kohevat kerget lund.

Pole head ilma halvata. Sellistes tingimustes pole väga mõtet jooksutreeninguid teha, sest naudingut on nendes väga vähe ja liikluses joosta lausa eluohtlik. Olen üritanud maksimumi võtta Tallinna kohta lausa ideaalsetest suusatingimustest ning mõned üksikud korrad ka jooksmas käinud.
Neljapäeval toimus läinud aasta viimase stardina Aastalõpuvõistlus, sedakorda siis põlvini lumes ja kümne miinuskraadiga. Olin sel korral stardis natuke huvitavama koosseisuga võistkonnas. Eesmärgiks oli saada 3x3km tirimist. Ette rutates ütlen, et eesmärk täitus.
Kuna minu paariline polnud nii heal tasemel, siis oli kindel, et kõrges mängus saan osaleda vaid esimeses vahetuses. Võtsin liidritest natuke erineva variandi esimesse punkti ja esmapilgul natuke kaotasin. Pikemas perspektiivis hoidsin kokku väärtuslikku jõudu, mille rakendasin enda kasuks tööle kolmandas punktis, kus alates kahlasin uhkes üksinduses põlvini lumes vahetuse lõpu suunas.
Edasine võistlus läks minu jaoks rängaks. Kuna Daisil läks rajal planeeritust ca kaks korda kauem aega, siis sain tirimiste vahele teha väga pikad lõdvestussörgid. Sedasi hoidsin kokku keha soojas natuke alla kolme tunni. Peale viimase vahetuse lõppu sauna jõudes olin ikka kuradi väsinud aga maitsvad toidud, karastavad joogid ning meeleolukas autasustamine taastasid mu jõuvarud kiiresti.

Aastalõpuvõistluse tulemused

Laupäeval otsustasime ilma trotsides siiski läbi viia Tirimislaupäevaku. Kui esialgu tundus, et meid tuleb starti rekordiliselt palju. Lausa uskumatult palju. Siis tingituna vähesest tahtejõust ja viletsast tervisest ei jõudnud paljud kohale. Siiski oli meid stardis rekordiliselt kuus inimest. Esimest korda oli joonel ka naisterahvas.

Stardist minema tuisates tundus veel oma variantide võtmine võimalik olevat. Mõnel juhtus see võibolla varem aga minul isiklikult oli kolmandaks punktiks selge, et pole mõtet rabeleda. Kui enamasti lumi lubatud 50cm väga palju ei ületanud siis tõesti oli kohti (alasid, mitte üksikuid lumehangesid), kus lumi oli puusani.
Orienteerumistreeningust ei saanud väga asja. Tirimisele ei sarnanenud see mitte kuidagi. Sellest hoolimata oli väga meeleolukas treening, mis jääb meelde kindasti väga pikaks ajaks. Ja tõesti noh! Väga paljudele (eriti neile, kes liiga palju linnast väljas ei käi või tee pealt kõrvale ei astu) tahaks öelda, te ei kujuta ette, kui kuradi paks lumi seal oli!